Samuti ei tule saates juttu ainult muusikast. Pluuto avab oma loomeprotsess telgitaguseid, räägib sellest, kuidas oli noorelt kuulsaks saada, lapsepõlvest, perfektsionismist, maalimisest ning paljudest muudest teemadest.

Olulisima uudisena kinnitab Pluuto, et tema järgmine album kannab nime „Härmatis“. Tema sõnul on tegemist seni kõige isiklikuma projektiga.

„Kõik, mis meiega lapsepõlves, teismeeas või ükskõik millises eluetapis juhtunud on – mingi õrn härmatis jääb meiega alati kaasa.“

Pluuto sõnul räägib „Härmatis“ kogemustest, mis jäävad inimesega ka pärast rasket aega. See ei keskendu üksnes negatiivsetele kogemustele, vaid koondab laiemalt mälestusi, tundeid ja elus kogetut.

Saates tuleb välja ka märkimisväärne fakt: artistil on enda sõnul sahtlis ligi 300 avaldamata lugu, mis vajaksid vaid viimistlemist.

“Ready to go on mingi 300 ikka. Lihtsalt käi mix üle, master üle ja pane välja.”

See rohke, kuid avaldamata materjal peegeldab hästi Pluuto perfektsionismi. Ta loob enda sõnul palju, millest jõuab avalikkuse ette vaid väike osa. Tema sõnul jäävad lood sageli sahtlisse perfektsionismi, pidevalt muutuva visiooni ning uue materjali pealevoolu tõttu.

Ühtlasi meenutab Pluuto intervjuus, et saavutas tuntuse juba 15-16-aastaselt, kuid ei olnud selleks tegelikult valmis. Ühtlasi leidis artist, et kuulsusega käib kaasas veider paradoks.

“Kõik, kes pole seal olnud, tahaks seal olla. Kõik, kes seal on olnud, justkui ei taha seal olla.”

Foto: Patrik Prints

Pluuto räägib ka oma huvist visuaalkunsti vastu. Pluuto avastas maalimise enda jaoks Balil, kui pidi tollase silmarõõmuga hüvasti jätma. Hüvastijätu käigus pidi noor artist leidma viisi, kuidas see positiivsel toonil lõpetada. Nii avastati koos midagi, mis artistiga tänaseni kaasas käib.

“Kui ma maalin, siis ma räägiks nagu mingit sign language’it.”

Tulevikus soovib Pluuto liikuda live-esinemistega teistsuguses suunas – loobuda suurest osast taustaradadest ning tuua lavale rohkem päris muusikuid, et kontsert oleks rohkem elav ja terviklik muusikaline kogemus.

Just nendest ja paljudest teistest teemadest saab kuulda Chainz Tape’i uuest osast.

Vaata täispikka Chainz Tape’i osa Pluutoga YouTube’is: https://youtu.be/m-3P9-TWB60?si=19CZxXX1to8xXGAo

The post Pluuto teatas Chainz Tape’is uuest albumist “Härmatis” appeared first on .

Read more at

Esimesteks artistideks, kes 14.-15. augustil Elvas toimuval festivalil üles astuvad, on 5LOOPS, A-Rühm, Chalice, RLV Massive ja Noizmakaz. Festivali korraldajad lubasid, et esinejaid “tuleb veel vähemalt 20.”

The post SELGUSID TÄNAVUSE EESTI HIP HOP FESTIVALI VIIS ESIMEST ARTISTI appeared first on .

Read more at

SIP€LGA oli üks esimesi artiste, kes tõi Soundcloudi räpi Eesti peavoolu, tuues kaasa uue heli ja energia. Tema looming ja persona aitasid uuekooli skeenele aluse panna ning sillutasid tee uutele nimedele, kes täna valitsevad lavu ja streame.

tipphetked ja saavutused

• Üks esimesi Soundcloudi artiste Legendaarne Recordsi lepinguga.
• Kultuslugu “Kanepimees” + 5MIINUST remix – üle 1M kuulamise.
• “Usain Bolt” feat. Genka – samuti 1M+ kuulamist, kinnitades tema koha skeene tippude seas.
• Auhinnad:
• 2017 – Hiphop.ee / Raadio 2 – Aasta uustulija
• 2018 – MyHits Awards – Parim SoundCloud räppar

Eesti Hiphop Festivalil antud intervjuus kinnitas SIP€LGA, et liigub edasi uute projektide juurde:

Kuigi räpp jääb tahaplaanile, jätkab ta muusika tegemist punkbändis ja kõrvalprojektis STD. Ka uus album 2025. aastal pole välistatud. Yohanniga koostöö jätkub – mitmed lood ootavad õiget aega, et ilmuda.

Mõju

SIP€LGA loobumine räpist pole lihtsalt ühe artisti otsus, vaid terve ajastu lõpp. Ta oli üks esimesi, kes tõi Soundcloudi räpi suurele lavale ja pani aluse tänapäeva uuekooli skeenele. Tema riskid ja julgus tegid temast legendi, kelle mõju jääb Eesti hiphopi ajalukku.

SIP€LGA nimi jääb Eesti räpiajaloosse igaveseks. Ta ei olnud lihtsalt artist – ta oli ajastu.
Vaata intervjuu täisversiooni YouTube’is.
Jälgi Chainz Instagramis, et olla kursis skeene suurimate hetkede ja lugudega.

The post Sip€lga läheb pensionile? “Räpp on tore, aga see pole enam mulle” appeared first on .

Read more at

Genka rääkis Vikerraadios, et räpp ei kao tema elust kunagi ära ja ta elaks Eestis ainult räppimisega ära küll. Genka sõnul ei suudaks ta aga aastakümneid sama asja teha ja sellepärast tegeleb ka ettevõtlusega või teeb muid asju, mis puhastab meeli.

“Räppimine ei kao minu elust vist mitte kunagi päris ära, kui ma seda just jõuga ära ei lõpeta, see on geenides. Natuke vähem küll teen praegu, sest teisi asju on nii palju ja kogu aeg ei jõua.” ütles Henry Kõrvits ehk Genka.

“Hiphop on muusikastiil ja laiemalt kultuur, räpp on vokaalne ja verbaalne asi, mida sa suuga teed, räpid ja riimid,” tõi Genka välja, mis vahe on hiphopil ja räpil.

Eestikeelse räpi alguseks võiks lugeda 1993. aastat. “Cool D on see mees, kes mõtles välja eestikeelse räpi, oli küll ka neid, kes olid räppinud inglise keeles veidi. Meie tahtsime olla nagu välismaa mehed, sellepärast tegime meie bändis Toe Tag esimese kasseti ka inglise keeles. Eestikeelset räppi on inimestel mitu korda kihvtim kuulata kui ingliskeelset,” ütles Genka.

“Miks hiphop muusikastiilina maailmas üldse omal ajal populaarseks sai, siis hiphop on kõige lihtsam viis noorel ennast kuidagi väljendada, getos tüüpidel ei olnud midagi, polnud palligi, millega mängida. Kutid hakkasid siis luuletama. Hiphop muusika on suhteliselt noor muusika, vast 50 aastat. Räpparite positsioon ühiskonnas on ka praeguseks muutunud. Ameerikas on räpparid ühed enim teenivad muusikaartistid ja sellega muutub ka kogu muusika.”

“Räppimisega elaks ära küll, kui väga tahaks, oleneb, mida sa tahad,” muheles Genka. “Mulle meeldib erinevaid asju teha, ma ei suudaks aastakümneid samu asju teha, mulle meeldib näiteks ettevõtlus, või teen siis muid asju, see puhastab meelt.”

Kui mingi asi saab populaarseks, tuleb sinna Genka sõnul palju inimesi juurde, tekivad tööstused ja sageli need, kes tulevad, võib-olla polegi niivõrd kultuurihuvilised, vaid tahavad ka saada tükikest sellest suurest koogist.

Üks põhjus, miks räpp tihti on väga ropp, on see, et räpp on mingi info edasiandmine. “Kui tahad kellelegi midagi selgeks teha, siis see signaal on hoopis teistsugune, kui sa ütled seda vägisõnadega, siis ei jäta see kedagi ükskõikseks. Vägisõnades on ju vägi sees,” selgitas Genka. “Mingi hetk, kui oled juba küpsem, tunned, et ropendamine pole võib-olla enam see, mida sa lavalt rahvale tahad edastada.”

Eesti Hiphopi Festivali korraldab Genka koos Maido Mölsiga juba 19 aastat. “Festivali koht iseenesest Elvas on väga lahe.”

The post Genka: elaksin ainult räppimisega ära küll, kui tahaksin. appeared first on .

Read more at